Kalaallit Nunaata kitaani Nunamik allanngutsaaliukkamik pilersitsinissaq pillugu nalunaarut pillugu tusarniaaneq
Nalunaarummi (§1-2) Kalaallit Nunaanni uumassusillit assigiinngisitaarnerannik illersuinissaq pillugu nunap allanngutsaaliukkami siunertaasoq nassuiarneqarpoq. Nalunaarut taamaalilluni Kalaallit Nunaanni Uumassusillit assigiinngisitaarnerannut periusissiaq 2030-p aammalu Uumassusillit assigiinngisitaarnerannut nunani tamalaani isumaqatigiissummi siunnerfiit aalajangersarneqartut naammassinissaannut iluaqutaasussaavoq. Tamatuma peqatigisaanik sumiiffiup tassanilu pisuussutit ileqquusumik atorneqaannarnissaannut takornariartitsisarnerullu ineriartornissaata tunngavissiuunnissaanut periarfissaqarnissaq qulakkeerneqarpoq.
Innuttaasut sumiiffimmut tassanilu pisuussutinik atuinissaat, taamaalilluni sumiiffimmiinnissaq aammalu inatsisinut atuutereersunut naapertuuttumik (§3 aamma 5) aallaaniarnissamut, aalisarnissamut, paarnanik nuniannissamut il.il. periarfissaqarnissaq, qulakkeerneqarput. Nalunaarut sumiiffiit minnerusut ilaanni ingerlataqarnissamut killilersuinissamut aammalu piffissani piffissamut killiliinissamut siunnersuutinik imaqarpoq, tassanilu sumiiffimmit nalunaarusiami tunngavigineqartumi takutinneqarpoq uumasut/sumiiffiit pineqartut immikkut sunnertiasuusoq (§6). Tassani pineqarput tuuttut piaqqisarfii, qasigissat sumiiffiit piaqqisarfii mamaartarfiilu, Kalaallit Nunaanniittut nerlerit upernaakkut najortagaat, kiisalu qeerlutuut isasarfii.
Kalaallit Nunaata kitaani Nuna allanngutsaaliugaq pillugu nalunaarummut siunnersuut pillugu Qeqqata Kommuniani aamma Kommune Qeqertalimmi innuttaasunik ataatsimiititsinerit arlallit ingerlanneqarput:
• Sisimiut ulloq 13. maj
• Kangerlussuaq ulloq 14. maj
• Aasiaat ulloq 10. juni – najuulluni aamma qarasaasiatigut
• Qasigiannguit ulloq 11. juni
• Niaqornaarsuk ulloq 12. juni
• Kangaatsiaq, ulloq 12. juni
Qeerlutuut najortagaanni imaatigut ingerlaarnerup arriillisinnissaa pillugu siunnersuut isumannaallisaanikkut ajornartorsiutitaqarsinnaasoq, innuttaasunik ataatsimiititsinerit nalaanni Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmut eqqumaffigeqquneqarpoq, tassami sumiiffiit taakkua unammillernartunik sarfarsinnaasarmata. Imaatigut ingerlaarnerup arriillisinnera tamanna tunngavigalugu allanngortinneqarpoq, sumiiffinni pineqartuni sinerissami 200 m iluanni, timmissat isasut najornerusagaattut naatsorsuutigineqartuni, taamaallaat atuutissalluni. Aammattaaq sarfartuut imaatigut ingerlaarnerup arriillisinnissaani ilaatinneqanngillat. Sumiiffik C2 nerlerit isasut najortagaat tamatuma saniatigut timmissanik kisitsineq Pinngortitaleriffiup 2025-mi aasaanerani ingerlataa tunngavigalugu annertusitinneqarpoq.
Nalunaarummi nunami imeqartunilu allanngortitsinissat killilerneqarput (§15), kisianni attaveqaasersuutit inuiaqatigiinnut naleqquttut ilaatinnginneqarsinnaallutik, assersuutigalugu erngup nukinganik innaallagissiorfiit aamma aqqusersuinerit (§16-19). Nunalerinermik ingerlataqarnissaq (§11), naasunik nungutaaqqajaasunik katersinissaq kiisalu nunap allanngutsaaliukkap avataani niuernermut atugassanik naasunik katersinissaq (§7-10) akuerisaanngillat. Tupertornermi innermillu ikumatitsinermi mianersuussisoqassaaq (§12-14), aammalu attaveqaasersuutinik inuit inuussutissarsiortullu pilersitsinissaannut akuersissummik peqarnissaq piumasaqaataavoq (§16-19).
Nalunaarummi inuussutissarsiutigalugu takornariartitsinissaq tammajuitsussarsiniartitsillunilu aallaaniartitsineq suli akuerisaapput, taamaalilluni sumiiffik najukkani aningaasaqarnerup allanngorartinnissaanut tapertaasinnaalluni. Tamatuma saniatigut sumiiffinni aalajangersimasuni, nunap allanngutsaaliukkap nittarsaanneqarneratigut kommunit takornariartitsisarnerup siuarsaasinnaapput aammalu takornariartitsisarnermut inatsimmi aalajangersakkat naapertorlugit sumiiffiup killeqarfinnut agguarneratigut kommunit sumiiffinnik najukkaneersut kissaatigisaannut naapertuuttumik ileqquusumik atorneqartussanik takornariartitsinermillu ineriartortitsinermut atorneqartussanik sumiiffinnik salliutitsinissaat periarfissaqarpoq.
Aalajangersakkat allat aqutsinissamut pilersaarummik suliaqarnissamut (§20), nakkutilliinermut misissuinernilu iliuusissanut (§21), immikkut ittumik akuersissuteqartarnermut pineqaatissiisarnermullu aalajangersakkannut (§22-23) kiisalu atuutilerfissaanut (§24) tunngassuteqarput.
Kalaallit Nunaata kitaani nunamik allanngutsaaliukkamik pilersitsinermi periarfissanut anigorniagassanullu sunniutaasussanik misissueqqissaarneq Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfiup suliaraa. Tamanut ammasumik tusarniaanermi pitsaassusiliinissaq siunertaralugu, Naalakkersuisoqarfiit attuumassutillit Kommunillu ilanngussinerisigut aallarniutaasumik avatangiisinut, inooqatigiinnermut, kulturimut, aningaasaqarnermut inatsisitigullu sunniutaasussat nalilersorneqarput.
Tusarniaanermut akissuteqaammik nassiussinissamut killigitinneqarpoq: 3. marsi 2026
Oqaaseqaatissaqaraanni taakkua nassiuteqquneqarput uunga: pan@nanoq.gl, assilinera uunga: filn@nanoq.gl aamma teha@nanoq.gl nassiullugu.
Ilanngussat najoqqutassat:
• Uunga siunnersuut: Kalaallit Nunaata kitaani Nuna allanngutsaaliugaq pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat (KAL/DK)
• Ilanngussaq 1 nunap assingi, najoqqutassat pillugit allanngutsaaliugassami killissalersuineq (KAL/DK)
• Ilanngussaq 2 nunap assingi, najoqqutassat pillugit allanngutsaaliugassami sumiiffiit immikkoortui (KAL/DK)
• Ilanngussaq 3 killilersuinerit nassuiarneqarnerat pillugu (KAL/DK)
• Kalaallit Nunaata kitaani nunamik allanngutsaaliukkamik pilersitsinerup maannamuugallartoq sunniutigisassaannik misissueqqissaarneq (KAL/DK)