Quppernerup imarisaanut ingerlaqqigit
  1. Del link

Juaanna Petrussenimut eqqaaniut, 1950-2023

Nassiussisuuvoq: Aningaasaqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik
Naasut

Aliasuuteqarluta Johanne Petrussenip toqukkut qimagunnera tusarparput.

Johanne nunatsinni tusagassiortutut siulliit ilaanniilluni ilinniarpoq. Tusagassiornermi nutaarsiassanillu akunnermiliuttarnermi sulilluarnikuuvoq, tassanilu radiokkut tusagassiortuulluni, radiomi pisortaalluni kiisalu atuisunut aviisi Atuisoq aaqqissuisuuffigalugu. Radiokkullu tusagassiortuulluni inuit oqaloqatiginissaanut pikkorinnikuuvoq, tamannalu ilaatigut Nanortalimmi aallakaatitsineratigut tusarsaanikuuvoq, tassanilu utoqqaat aasat tamaasa tupermiittarnerat ukiamullu peqqumaatissarsiortarnerat pillugit aallakaatitassarsiortarnikuulluni.

Juaannali tusagassiornermuinnaq pimoorussinngilaq. Peqqissutsimut aamma tarnikkut peqqissutsimut tunngasunik soqutigisaqarnikuuvoq. PAARISA aqqutigalugu ukiorpaalunni peqqinnissaq pillugu ilisimatitsinikkut sulinikuuvoq. Suliassaqarfinnuinnarli aamma tunngasunik tunniussaqaannanngilaq. Inuit ajornartorsiortut aamma Juaanna oqarasuaatikkut AIDS-i pillugu aamma TUSAANNGA aqqutigalugu oqaloqatigisarnikuuaat. Inunnullu aamma inuiaqatigiinnut soqutigisaa pissutigalugu Ileqqussaasunik Siunnersuisoqatigiinnut ilaasortatut tulluuttorujuunikuuvoq.

Kingusinnerusukkut namminersorluni oqaluttaanikuuvoq, tamatumanilu nersugaanikuuvoq oqaatsitigullu pikkorissusini pissutigalugu piumaneqarluni. Oqaatsinut tunngatillugu pikkorinnikuuvoq aamma atuakkat arlallit, annermik qallunaatuumit kalaallisuumut nutsernikuullugit. Atuakkanik nuannarisaqarnera annertunikuuvoq tamannalu pissutigalugu atuakkat soqutiginassusaat siammarterniarlugu Kalaallit Atuakkiortut ukiut arfineq marlunni ilaasortaaffiginikuullugu.

Inuiaqatigiit atugai aamma inuit pillugit soqutigisaqarnera arnat angutinut naligititaaniarnerani Kilut ilaasortaaffigineratigut ersippoq. Kilut 1976-imi Sisimiuni pilersinneqarpoq tamatumalu arnat inuiaqatigiinni pingaarnerat pillugu sammisaqartarnikuuvoq. Kilut sammisai ukuupput: ilaqutariissuseq, nakuuserluni naqisimanninneq, avinneq, naartuersinneq ilarpassuilu ilanngullugit. Kilut taamani qallunaat arnat naligiissitaanissaat pillugu kattuffimmut atassuteqarnikuuvoq, kisiannili, Kilut naligiissitaaniinnaq pillugu suliaqarnikuunngilaq, aammali Namminersornerullutik Oqartussat pilersinnerannut aningaasaqarnikkut politikikkullu anguniakkat tungaatigut suliaqarnikuulluni.

Juaanna sapiilluni oqallittarnikuuvoq tamannalu Inuit Ataqatigiinni politikikkut suliaqarnermini iluaqutiginikuullugu. Tamatumunnga atatillugu Namminersornerullutik Oqartussat nalaanni marlussaaginnarluni arnatut naalakkersuisuunikuuvoq. Tamanna 1988-imi Niuernermut, Angalanermut Inuusuttunullu Naalakkersuisuuneratigut pinikuuvoq.

Juaannap panini, ningaani ernguttanilu pingasut qimappai. Qimataasut misiginneqatigaavut, neriullutalu inuiaqatigiinni sulilluarnera anersaanitsitsissasoq tuppallernarlunilu.

Eqqaaneqarnera ataqqinartuuli!

Nuuk, 1. juuni 2023.

Naaja H. Nathanielsen