Peqqinnissaqarfik misileraalluni katsorsaanermik neqerooruteqarpoq
Nassiussisuuvoq: Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik
Maannakkoqqissaaq Peqqinnissaqarfiup periarfissai aamma unamminiagai annertuumik ukkatarineqarput. Pisumi kingullermi arnaq katsorsarneqarsinnaanngitsumik kræftimik napparsimasoq misileraallunilu katsorsartikkusuttoq, tusagassiutini eqqartorneqarpoq. Peqqissutsimut Naalakkersuisutut inuit ataasiakkaat pillugit oqaaseqarsinnaatitaanngilanga, kisianni Peqqinnissaqarfiup misileraalluni katsorsaanera ataatsimut isigalugu oqaaseqarfigerusupparaa.
Siullertut napparsimasut napparsimasullu qanigisai nappaammik katsorsarneqarsinnaanngitsumik nalaataqartut misiginneqatigaakka. Tamanna tamatsinnut attuingaatsiartarpoq.
Misileraalluni katsorsaaneq tunngaviusumik peqqinnissaqarfimmiit neqeroorutigineqartarpoq. Aaqqissuussaq tamanna 2008-mi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni atuutilersinneqarpoq. Ukiuni tulliuttuni misileraalluni katsorsartikkusunneq appariartorsimammat, aningaasaliissutit arlaleriarlutik appartinneqarsimapput. 2015-mi Aningaasanut Inatsimmi misileraalluni katsorsaanernut aningaasat nunanut allanut katsorsaanernut ataatsimoortinneqarput.
Uagut politiikeriusugut nunatsinni innuttaasut eqqortumik peqqinnissakkut katsorsartinnissamut sinaakkusersuisussaavugut.
Tulleriissaarinermut ataatsimiititaliap pingaarnertut suliassaa tassaatinneqarpoq politikkikkut aalajangiussat aallaavigalugit napparsimasunik katsorsaaneq salliutinneqartassasoq.
Misileraalluni katsorsaaneq pillugu suliat ingerlanneqarneranut atatillugu nassuiaammik piumasaqarnikuuvunga. Assersuutigalugu maleruagassanik amigaateqartoqarsimappat, piaartumik tamanna misissussavarput iliuuseqarfigalugulu, taamaalilluni Kalaallit Nunaanni Peqqinnissaqarfimmi neqeroorutit innuttaasunut, napparsimasunut aamma peqqinnissaqarfimmi sulisunut suunersut ersarissarneqassaaq.
Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta
Mimi Karlsen