Nannuttassiissutit 2026-moortut pillugit tusarniaaneq
Nannuttassiissutit 2026-moortut pillugit tusarniaassut matumuuna nassiunneqarpoq. Kitaanut inassuteqaat 2028 ilanngullugu atuummat, , ukiumut kingullermut sanilliullugu tusarniaanermi nannuttassiissutit allannguuteqanngillat. Pinngortitaleriffik maj 2025 tunniussivoq Tunumi nungukkiartuutaanngitsumik nannunniarnissamut inassuteqaammik. Pinngortitaleriffiup (GN) Tunumi nanoqatigiit amerlassusaat pillugu timmisartumik kisitsinermiit inerniliussat saqqummiunnera, kiisalu Tunumi nannut pisat kingunerisinnaasaannik naliliineq pillugu nalunaarusiaq.
Siunnersuutigineqarpoq Tunumi ukiup siulianit allannguisoqassasoq misissuinerit tunuliaqutaralugit Pinngortitaleriffiup suliarisimasaaniit. Pinngortitaleriffik nungukkiartuutaanngitsumik siunnersuummik tunniussisimavoq Tunumut tunngasumik.
Taamatuttaaq siunnersuutigineqarpoq Kujataani pisassiissutit allanngulaarnissaat, Tunumilu pisassiissutit immikkoortillugit, uumassusilerinermut siunnersuisoqarnissaata tungaanut.
Inatsisitigut tunngaviit
Piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 34, 13. juuni 2023-imeersoq uumasoqatigiit pillugit nalunaarutinut piniarnermik malittarisassaqarfiusunut pingaarnertut inatsisaavoq. Nalunaarut pineqartoq tassaavoq Nannunik piniarneq illersuinerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 5, 6. marsi 2023-imeersoq.
Pisassiissutinik aalajangersaanermi nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissutit, uumassusilerisut siunnersuinerat, piniartut atuisullu ilisimasaat kiisalu Piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit ilaasortaannut kommuninullu tusarniaaneq isiginiarneqassapput.
Pisassiissutinik aalajangersaaneq aamma ilisimatuussutsikkut inassuteqaatit
Kinguaariinnut tulliuttussanut pisassatigut isumalluutit atorneqarnissaat attatiinnarsinnaajumallugu, uumasoqatigiit killilersukkat pillugit Naalakkersuisut uumassuseqarnikkut siunnersuinernik pissarsiniartarput. Siunnersuineq uumasoqatigiinnut ataasiakkaanut atatillugu suliarineqartarpoq, uumasoqatigiillu qanoq amerlatiginerat, uumasoqatigiinni ataasiakkaani uumassuseqarnikkut pissutsit, piniarneqarnerata sakkortussusaa aamma sumiiffinni uumasut siumorneqarfigisinnaasaanni uumaniarnikkut atugassarititaasut apeqqutaatinneqartarlutik. Piujuartitsineq tunngavigalugu piniarneq attassinnaajumallugu, siunnersuinermi uumasoqatigiiaanik ataasiakkaanik piniarneq qanoq sakkortutigisoq ingerlanneqarsinnaanersoq nalilerneqartarpoq.
Nannunut atatillugu Canadap, Nunavut aamma Kalaallit Nunaata akornanni nanoqatigiiaat ataatsimoorunneqartut pillugit pingaarnersiuilluni tunngavissiaq malillugu Ilisimatuussutsikkut suleqatigiissitaq (Scientific Working Group) kiisalu piujuartitsineq tunngavigalugu atuinissamut Pinngortitaleriffik aqutsisunut siunnersuisartuupput.
Inassuteqaammik nutaamik tigusaqartoqarsimatillugu Naalakkersuisut nanoqatigiiaat immikkoortut tamaasa pillugit ukiunut arlalinnut pisassiissutit aalajangertarpaat. Naalakkersuisunut ilaasortap ukiut tamaasa ukiumut pisassiissutissat aalajangersartarpai tunngavigineqartarporlu uumassusillit pillugit siunnersuineq ukiunut arlalinnut atuuttuusartoq. Kingullerlu tassaavoq 2017-imeersoq, Kitaanut piffissami 2018-2028-mut atuuttussaasoq. Uumassusillit pillugit siunnersuummik nutaamik Tunu pillugu Pinngortitaleriffik 2025-imi tunniussivoq, ukiuni qulini atuuttussamik. Kujataani pisassiissutit inissinneqarput immikkoortillugit uumassusilerinermik siunnersuummik Kujataa pillugu tunniussisoqarnissaata tungaanut 2026 ilanngullugu.
Ukiunut arlaqartunut pisassanik pilersaarusiornerit makkununnga iluaquteqarput:
1. Piujuartitsineq tunngaviginagu pisassiinerit malitsigisaanik CITES-imit aamma EU-mit eqqussuinermut annissuinermullu (suli amerlanerusunik) killilersueratarsinnaanerit pillugit aarleqquteqarnerup annikillisinneqarnissaa.
2. Piniartut pisarisinnaassangatitatik piniarnissaannut naleqqussarsinnaanissaat, periarfissaqarpallu isertitassatut taartaasinnaasunik nassaarnissaannut periarfissinneqarnissaat,
3. Aqutsinermi allaffissornikkut nammatassat annikillisinneqarnissaat, taamaalillutillu isumalluutit akissaajaatinut sunniuteqarnerusumik atorneqarsinnaanissaat.
Uumassusilerinermut atatillugu siunnersuinerup saniatigut Naalakkersuisut pisussaaffigaat nunat tamalaat isumaqatigiissutaasa aamma piniartut atuisullu ilisimasaasa eqqarsaatigineqarnissaat, kiisalu Piniarneq pillugu Siunnersuisoqatigiinni ilaasortat kommunillu tusarniarneqarnissaat. Atuisut ilisimasaat ilanngunneqartarput ilaatigut pingaarnertut kattuffiit attuumassutillit aamma Piniarnermut Siunnersuisoqatigiit ilaasortaat kiisalu innuttaasunik ataatsimiisitsinerit aqqutigalugit, kiisalu siunnersuineq sioqqullugu uumasut piniagaasut pillugit misissuinikkut.
Kalaallit Nunaat CITES’imi (Uumasunik naasunillu nungutitaanissamut navianartorsiortitaasunik nioqquteqarnerup nalunaarsornissaanut nakkutigineqarnissaanillu nunarsuarmiut isumaqatigiissutaat)-imi, tassalu uumasunik naasunillu nungutaanissamut navianartorsiortitaasunik nunani tamalaani avammut nioqquteqarneq pillugu isumaqatigiissut) aamma ”Washingtonimi isumaqatigiissut”-mik taaneqartartumi ilaavoq, taamaalilluni CITES-ip uumasut navianartorsiortinneqartut avammut nioqqutigineqartarnerat pillugu maleruagassaanik malinnittussaatitaalluni.
Pinngortitaleriffik naliliinikuuvoq ukiuni arlalinni misissukkat tunuliaqutaralugit NDF-imik (Uumasoqatigiinnut ajoqutaanngitsussatut) allagartaliisoqassasoq, piniarneq siunnersuineq naleqqiullugu appasinnerummat nanoqatigiiaanut tamanut.
Piniartut atuisullu ilisimasaat
Februar 2006-imi Pinngortitaleriffiup ICC-llu apersorpaat Qaanaap (25-it) Upernaviullu (47-it) kommuuniini nannunniat 72-it, nannut biologi-annut, nannunniarnermut, silap pissusaata allanngoriartorneranut takussutissat, tamakkualu nannunut nannunniarnermullu sunniutaat pillugit ilisimasaat katersorniarlugit. Taamaaliornerminnut tunuliaqutaavoq ukiuni kingullerni piniarnermut nalunaarsuinerniit, qaammataasakkut misissuinerniit, nutaarsiassanillu tusagassiisarfinniit nalunaarutigineqarmat Kalaallit Nunaata avannaata kitaani nannut pisarineqartartut amerliartortut, kiisalu, nalinginnaasumik kiatsikkiartornerup kingunerisaanik silap, immap sikuata, sermit, il.il. allanngoriartornerat.
2006-mi nalunaarummi ukiut 20-ngajaat matuma siornatigut pissutsit oqaluttuarineqarput, aammalu soqutiginassaaq ullutsinni pissutsinnut sanilliussinissaq.
Taassuma saniatigut Nunatta Kujataani apersuinikkut misissuinerit aallartinneqarput 2023-mi aammalu ukiakkut 2024-mi ingerlaqqinnikuullutik, tassa savaatillit piniartullu piffimmi pineqartumi nannut pillugit takusartagaat pillugit apersorneqarnikuullutik. APNIPN-ip Pinngortitaleriffiup nalunaarusiaa utaqqivaa.
Nanoqatigiinnik killiliineq, ass. sumiiffinni ukunani Etah, Baffin Bugt, Disko Bugt pisarineqartartut amerlassusiini, allatut ajornartumik toqutsisariaqartarneq pisarineqarsinnaasut amerlassusiini ilaapput. Takussutissiani nanoqatigiinnik killiliinerit agguataarnerat takuneqarsinnaavoq.
Pisassiissutissatut siunnersuut
2025-imut sanilliullugu allannguutit:
2025-mi pisassiissutinut sanilliullugu 2026-mut sumiffinni ukunani Kane Basin, Avannaata Imartaani, Ikersuaq Davis aammalu Kujataani allannguisoqanngilaq. Kujataanili pisassat Tunumit peerneqarput, taamaasilluni Tunu immikkut pisassaqalerluni, Ittoqqortoormiit Tasiilamillu agguarneqartussanngorlugit. Allatut ajornartumik nannunik toqutsisariaqarnermi amerlassusii pisassiissutinut ilaatinneqarput, nalunaarummi atuuttumi § 5 tunngavigalugu
Tusarniaanermut piffissaliussaq
APNIPN-imit tusarniaanermut piffissaliussatut marlunngorneq ulloq 18. november 2025 killigitinneqarpoq.
Akissuteqannginneq siunnersuummik nassiunneqartumik matuminnga akuersinertut isigineqassaaq. Tusarniaanermut piffissaliussap sivitsorneqarnissaa periarfissaanngilaq.
Tusarniaanermit akissutit uunga nassiuteqquneqarput: apn@nanoq.gl imaluunniit faxikkut faxip normua 34 53 55.