Quppernerup imarisaanut ingerlaqqigit

Pinngitsoorani soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaarneq

Nassiussisuuvoq: Aningaasaqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik
Aningaasat

Naalakkersuisut skattekortini imaluunniit tunisinermi akileraarutit allagartaanni procentimik qaffatamik akileraaruteqarnissaq pillugu maanna oqallinneq maluginiarpaat.

Innuttaasut 4.000-it tungaanut, 2023-mi procentimik qaffatamik akileraaruteqassasut pineqarput. Tamatumunnga pissutaavoq innuttaasut namminneq 2021-mi soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerminnut akiliuteqarsimannginnerat imaluunniit akiliutaasa amigarsimanerat.

Aaqqissuussineq 1. januar 2018-imili piuvoq, tamatumalu qulakkiissavaa, sulinermit isertitallit amerlanerusut utoqqalinissaminnut ileqqaagaqarnissaat. Anguniagaavoq pitsaanerusumik toqqissisimanarnerusumillu utoqqaanissaq kiisalu kikkut tamat atugarissaarnerannik qulakkeerinninnissaq.

Naalakkersuisut aalajangiusimavaat, ukiuni aggersuni, inuit ikinnerit inunnik amerlanernik pilersuisussaaneranni atugarissaarnerup qulakkeernissaanut aaqqissuussineq pisariaqartoq.

Aningaasaqarnermut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq, Naaja H. Nathanielsen, oqarpoq:

”Pinngitsoorani soraarnerussutisiaqalernissamut ileqqaarnissamik ersarissumik siunertaavoq atugarissaarnitta siunissamut qulakkeerinniffiginissaa. Taamaattumik aaqqissuussinermut ullumikkut aningaasat akiliutigineqartut aamma meerartagut inuusuttortagullu suliffeqarfeqarfimmut appakaappata atugarissaarnissap akissaqarfigisassatsinnut tunngatillugit toqqaannartumik atassuteqarput. Siunissami sulisinnaasut ikinnerusut utoqqarnik amerlanerusunik pilersuisussaapput. Naalakkersuisut erseqqissumik anguniagaraat aningaasaqarnermik siunissamut qulakkiigaasumik pilersitsinissaq, atugarissaarnermi ikiorsiissutinik appartitsinertaqanngitsoq. Tamanna nammineq pisinnaanngilaq, iliuuseqarnermilli pilersaarusiornermillu pisariaqartitsisoqarpoq”.

Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerminni pinngitsoorani soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinerup ingerlanera misissorpaat. Inatsisartuni amerlanerussuteqartut tamatumunnga atatillugu akuersissutigaat, isertitakittut akornanni arlallit aaqqissuussinermut ilaatinneqannginnissaat.

Aaqqissuussineq eqqunneqarmat, innuttaasut 7.000-it missaat, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermut akiliinngillat imaluuniit amigartunik akiliipput. Kisitsit tamanna 4.000-it missaannut apparsimavoq. Innuttaasuni taakkunani 4.000-iusuni, soraarnerussutisiaqalernissamut aaqqissuussinermut akiliinngitsoorsimasuni, 1.000-it missaat 500.000 koruunit sinnerlugit ukiumut akissarsiaqarput. Innuttaasut 1.300-t missaat ukiumu 300.-500.000 koruunit akornanni akissarsiaqarput, eqimattallu sinneruttut 125.-300.000 koruunit akornanni ukiumut akissarsiaqarlutik. Ileqqaagaqarnissamut aki ukiumut isertitat 125.000 kr.-init ingerlaavartumik atuutilersikkiartorneqartarpoq. Ileqqaagaqarnissamulli aki aatsaat 175.000 kr.-inik ukiumut isertitaqaraanni tamakkiisumik atuutilertarpoq.

Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup ullumikkut tusagassiutinut naunaarut nassiuppaa, procentimik qaffatamik akileraaruteqartussanngorsimagaanni qanoq iliorsinnaanermut ilitsersuut. Tamatumani tassunga innersuussivugut.

Attavigiuk:

Nikolai S. Christensen
Toqq/direkte 346675
nsch@nanoq.gl