Quppernerup imarisaanut ingerlaqqigit

Akiliisitsilluni Tuttunniartitsineq Umimmanniartitsinerlu

Akiliisitsilluni Tuttunniarnissamut Umimmanniarnissamullu piffissaliussat pisassiissutillu aalajangerneqartut - Aasaaneraniit 2021-imi Ukiuunera 2024 ilanngullugu

Nassiussisuuvoq: Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik
Umimmaat

Piffissami aasaaneraniit 2021-mi ukiuunera 2024-mi ilanngullugu atuuttussat akiliisitsilluni tuttunniarnissamut umimmanniarnissamullu piffissaliussat pisassiissutillu aalajangerneqartut matumuuna nalunaarutigineqarput, Ilanngussat 1-5 takukkit.

Piniartitsinissamut piffissaliussat pisassiissutillu piffissami 2018-mi aasaaneraniit 2021-imi ukiuunera ilanngullugu atuuttut aalajangerneqartunut aallaaviupput. Pinngortitaleriffiup Martsimi 2018-mi Sisimiut-Kangerlussuarmi (Piniarfik 2) tuttunik umimmannillu kisitsineq naammassivaa Marts-milu 2019-mi Akia-Maniitsumi (Piniarfik 3) aammattaarlu Martsi-mi 2019-mi Ameralimmi (Piniarfik 4) tuttunik kisitsinerit naammassillugit. Kisitsinerniit taakkunaniit inernerit periuseq Distance Sampling (uumasut qulimiguulimmiit ungasinnerulaartut tamakkerlugit takuneqartannginnerat pillugu naatsorsuinikkut ilanngunneqartarnissaannut periuseq) atorlugu naatsorsuereernerup kingorna paasinarsivoq Piniarfik Sisimiut-Kangerlussuarmi (Piniarfik 2) suli tuttorpassuaqartoq piniarfinnilu Akia-Maniitsumi aamma Ameralimmi tuttut amerlisimasut. Kisitsinerit aamma takutippaat Aqutsiveqarfik Maniitsumi umimmappassuaqartoq kisianni Aqutsiveqarfik Sisimiuni umimmaat taamak amerlatiginngitsut. Kisitsisit pineqartut tunngavigalugit piniarfinni pineqartuni tammajuitsussarsiornissamut pisassiissutit nalimmassarneqarnikuunngillat.

Tabiili 1: Tuttunik kisitsinerit nutaat

Tuttut

2018

2019

Minnerpaamik *

Annerpaamik **

Sisimiut - Kangerlussuaq

60.469

51.932

70.410

Akia – Maniitsoq

60.500

Utaqqivarput

Utaqqivarput

Ameralik

23.700

Utaqqivarput

Utaqqivarput

Tabiili 2: Umimmannik kisitsinerit nutaat

Umimmaat

2018

Minnerpaamik *

Annerpamik **

Aqutsiveqarfik Maniitsoq

20.334

9.386

44.055

Aqutsiveqarfik Sisimiut

2.622

757

9.087

* aamma **: Eqimattakkaat amerlassusaat nikerarnerat pillugu naatsorsuinermi nalunartoqarpoq.

Inuussutissarsiut siuariartorfiusinnaasoq
Kalaallit Nunaanni tuttunik umimmannillu akiliisitsilluni piniartitsisarneq inuussutissarsiutaavoq siuariartorfiusinnaasoq. Akiliisitsillunii piniartitsinermi 2017-mi umimmaat 354-it tuttullu 138-it pisarineqarput. Tamanna 2016-mut sanilliullugu siuariartorneruvoq taamanimi umimmaat 236-iinnaat tuttullu 79-iinnaat pisarineqarsimallutik. Kisitsisit assingusut 2018-imeersut 2019-imeersullu malillugit ukiuni tulliuttuni qanoq annertutigisumik piniartitsisoqarsimanersoq takuneqarsinnaavoq, tassani 2019-mi Kangerlussuup eqqaani siullermeersumik koncessioneqarfilimmik ingerlatsisoqarsimalluni. Kisitsisit 2020-meersut ilanngunneqarsimanngillat pissutigalugu nunarsuaq tamakkerlugu nappaatip tunillaassortup Corona-p atugaanerata kingunerisaanik inussutissarsiummi utaqqiisaagallartumik annikitsuinnarmik ingerlatsisoqarmat.

Umimmaat

Tuttut

Ukiuunera Aasaaneralu 2016

236-it

  79-it

Ukiuunera Aasaaneralu 2017

354-it

138-it

Ukiuunera Aasaaneralu 2018

333-it

171-it

Ukiuunera Aasaanerlau 2019

314-it

140-rut

Kalaallit Nunaanni ukiuni 2016-mi, 2017-mi, 2018-mi kiisalu 2019-mi tammajuitsussarsiornermi pisarineqartut amerlassusaat.

Naalakkersuisoqarfik isumaqarpoq aalajaatsumik ajunngitsumillu sinaakkutissiornikkut inuussutissarsiut annertusiartuinnarumaartoq aamma Kangerlussuup avataani, tassanimi annertunerpaamik ingerlatsisoqarmat. Taamaalilluni Qaanaami, Uummannami, Ilulissani, Qasigiannguani, Sisimiuni, Kangerlussuarmi, Kangaamiuni, Nuummi, Arsummi, Qaqortumi kiisalu Ittoqqortoormiini tammajuitsussanik piniartitsinissamut akuerisaasunik aaqqissuussisoqarpoq.

Nalunaarut atuuttoq malillugu akiliisitsilluni piniartitsisarneq Kalaallit Nunaanni najugaqavissunit aamma Kalaallit Nunaannut akileraartartunit kisimi aaqqissuunneqarsinnaavoq. Akiliillutik piniariartartut tassaagajupput sullitat europameersut amerikameersulluunniit uumasunik qaqutigoortunik nunarsuarmi sumiluunniit akiliilluni piniarneqarsinnaasunik aningaasarpassuarnik akiliillutik piniarusussinnaasartut. Piniariartut soqutiginerusarpaat tiggaat angisuut taakkulu tammajuitsutut Kalaallit Nunaanniit angerlaanneqarnissaat.

Tamanna timmisartunut bilitsit tunineqartut, unnuisarnerit, tammajuitsussanik piniarnissamut aaqqissuisartut ikiortaanullu akissarsiat, Namminersorlutik Oqartussanut akitsuutit, kommuninut aamma Namminersorlutik Oqartussanut akileraarutit il. il. aqqutigalugit inuiaqatigiinnut iluaqutaasarpoq. Tiggaat angisuut neqaat inuusunnerusut neqaattulli pitsaatigineq ajorpoq, maleruagassallu malillugit nalinginnaasumik neqinnanniarnermi tiggaat angisuut pisarineqaqqusaanatik. Uumasut aamma alliartuinnarneq ajorput, uumasoqatigiiaallu kinguaariittut ingerlaannarnissaannut atorsinnaajunnaartarlutik. Taamaammat tiggaat angisuut tammajuitsussatut piniarfigineqartarnerat kalaallit aningaasaqarnerannut, uumasoqatigiinnut kiisalu neriniartarfinnut iluaqutaavoq. Tammajuitsussarsiornermi piniarnermiit neqi piniartitsisumit tiguneqartarpoq atorluarneqartarlunilu.

Sinaakkutissatut piumasaqaatit
Akilisitsilluni piniartitsinermik aaqqissuisunut pingaaruteqarpoq sinaakkutissatut piumasaqaatit ilisimasaqarfigissallugit piniartitsinissallu piffissaqarluarluni pilersaarusiorsinnaallugit. Piujuaannartitsisumik eqqarsarneq aammattaaq pingaaruteqarpoq, taamaaliornikkut ukiuni aggersuni aamma tammajuitsussanik piniagassaqarnissaa qulakkeerneqassaaq, tamannalu pingaartumik koncessioneqarfilinnut pingaaruteqarpoq. Tammajuitsussanik piniartut ilarpassui piniariarnissaq ukioq ataaseq sioqqullugu pilersaarusiorusuttarpaat. Tassunga ilanngullugu aaqqissuisut sinaakkutissatut piumasaqaatit pitsaatillugit, piffissamullu ungasissumut pilersaarusiorsinnaanermigut inuussutissarsiummut annerusumik aningaasaliisinnaasarnerat.

Tammajuitsussanik piniartartunut amerlanerpaanut piniartunit allanit akornusersorneqarpallaaratik piniarsinnaasarneq pingaartittarpaat. Piniarnerup nalaani kisimiissinnaanerup misiginissaa pingaartittartorujussuusarpaat. Taamaammat pingaaruteqarpoq piniarnerit inuussutissarsiutigalugu imaluunniit sunngiffimmi piniartunik akornusersorneqarpallaanngitsumik ingerlanneqarnissaat neqeroorutigisinnaassallugu. Piniariartarnerit amerlavallaannginneri pissutaallutik piniarfinni arlalinni piniarnissamut piffissaliussat sivisunerulaat pilersaarusiorneqarsimapput. Piffissaliussani akiliisitsilluni piniartitsiffiusartuni ilutigalugulu inuussutissarsiutigalugu aamma sunngiffimmi piniarfiusartuni akiliisitsilluni pini-artitsinermik aaqqissuussisartup pisussaaffigivaa piniarfinnik imaluunniit ullunik piniartarnernit allanit akornusersorneqarfiunngitsunik nassaarnissaq.

Piniarfinni amerlanerpaanni akiliisitsilluni piniartitsiffiusartuni inuussutissarsiutigalugu sunngiffimmilu piniarneq akiliisitsilluni piniartitsisarnerup nalaani ilaannakortumik ingerlanneqartartussaassaaq. Taamaalilluni akiliisitsilluni piniartitsinermik aaqqissuussisartup inuussutissarsiutigalugu sunngiffimmilu piniartarnerit qaqugukkut aallartittarnersut misissuiffigisassavai, taakkulu naapertorlugit piniartitsinissat piareersarlugit sullitat akiliillutik kissaatigisaat naapertorlugu misigisaqartinniarlugit. Inuussutissarsiutigalugu, sunngiffimmi aamma akiliilluni piniartarnerit aaqqissuussisartut akunnerminni aamma aaqqissuussisartut aamma inuussutissarsiutigalugu sunngiffimmilu piniartut akornanni aporaaffiunngitsumik ajornartorsiorfiunngitsumillu ingerlanneqarnissaat pingaaruteqarpoq. Tamanna pillugu immikkut pingaaruteqarluinnarpoq eqqaamassallugu inuussutissarsiutigalugu sunngiffimmilu piniartut inatsit atuuttoq malillugu koncesionneqarfinni aamma piniaqqusaasartut.

Inatsiseqarnikkut tunngaviit
APN-ip akiliuteqarluni aallaaniarneq aalisarnerlu pillugit nalunaarut nr. 22, 19. August 2002-imeersoq nutarterlugu suliaraa. Nutarsaanermi naatsorsuutigineqassaaq akiliuteqarluni piniartitsinermik aaqqissuisutut akuersissummik pissarsiniarnermi piumasaqaatit sukateriffigineqarnissaat, piniartitsinermilu guide-qartarnermut tunngasunik sukannerusunik piumasaqaateqartoqalissasoq. Nalunaarummik suliaqarnerup Piniarneq pillugu Inatsimmut nutaamut siunnersuutip Inatsisartuni akuerineqarnissaa utaqqimaarpaa, taannalu akiliisitsilluni piniartitsinermik aaqqissuussisartunut tamanut tusarniutigineqareerpoq.

Sukumiinerusumik paasisaqarusukkaanni Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik, apn@nanoq.gl-mut imaluunniit AC-Fuldmægtig Nuka Møller Lund, numl@nanoq.gl-mut saaffiginnittoqarsinnaavoq.

Ilanngussaq 1: Aasaanerani 2021-miit ukiuunerani 2024 ilanngullugu tammajuitsussarsiorluni tuttunniarnissamut pisassiissutit piffissaliussallu aalajangerneqartut.
Ilanngussaq 2: Aasaanerani 2021-miit ukiuunerani 2024 ilanngullugu tammajuitsussar­siorluni umimmanniarnissamut pisassiissutit piffissaliussallu aalajangerneqartut.
Ilanngussaq 3: Kalaallit Nunaata Kitaani tuttunniarnissamut Piniarfik 1-11.
Ilanngussaq 4: Kalaallit Nunaanni umimmaqarfiit.
Ilanngussaq 5: Aqutsiveqarfik Maniitsumi umimmannut Piniarfik 1, 2, 3 aamma 4.