Bentiaraq Ottosen nunarsuarmi silap pissusianut ministerinut: Kalaallit Nunaat aaqqiissutissamut ilaavoq â Nunat Inoqqaavi qitiutillugit silap pissusia pillugu iliuuseqarneq takusussanngorparput
Nassiussisuuvoq: Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoqarfik
Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Nunamullu Namminermut Avatangiisinullu Naalakkersuisup, Bentiaraq Ottosenip, Copenhagen Climate Ministerialip Københavnimi ingerlanneqarneranut peqataanermini nunarsuarmi silap pissusianut ministerit peqatigalugit kalaallisut ullumi oqalugiarfigai. Naalakkersuisup Bentiaraq Ottosenip pingaarnertut oqariartuutigisaa tassaavoq nunat tamalaat akornanni silap pissusianut iliuuserisassat pillugit Nunat Inoqqaavi peqataatinnissaat - ataqqineqarnissaat - qulakkeerneqassasoq.
Copenhagen Climate Ministerialimi, ulluni maajip 7-iani 8-nilu 2025-mi ingerlanneqartumi, nunarsuarmi silap pissusianut ministerit naapeqatigiipput Naalagaaffiit Peqatigiit Silap pissusianut nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissutip ataani nunat tamalaat silap pissusia pillugu ataatsimeersuarnissaani COP30-p, novembarimi Brasiliami Bélem-imi ingerlanneqartussap, tungaanut sammisat pingaarutillit oqaloqatigiissutigiartorpai. COP30 Amazonasip qiterpiaani, Nunat Inoqqaavinut inuuniarnermi atugassarititaasut tatineqarfigisaanni, ukioq manna ingerlanneqassaaq. Taamaattumik Brasiliamiut siulittaasuutitaqartut silap pissusiat pillugu iliuusissaanut Nunat Inoqqaavi ukkatariniarpaat. Naalakkersuisoq Bentiaraq Ottosen Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut peqataasutut Nunat Inoqqaavisa pisinnaatitaaffiisa ilisimasaasalu nunarsuarmi silap pissusianut iliuusissanut ilanngunneqarnissaannik qulakkeerinninnissamut Naalakkersuisut oqariartuutigisaat erseqqissarniarlugu Copenhagen Climate Ministerialimut peqataavoq.
"Kalaallit Nunaanni silap pissusiata allanngoriartornerata siooranartuunera ungasissumiiginnanngilaq. Uagut, taakkuninnga atugaqartitaalluta inuusugut tamanna nalunngilarput, ulluinnarnimi inuunitsinnut ilusilersueqataareermata – Siorapalummit Narsarmijit aamma Qaanaamit Ittoqqortoormiinut. Allanngornerit piviusut, inuppassuit ulluinnarni inuunerminni malugisinnaasaat inuuniarnitsinnullu tunngavissatsinnut piorsarsimassutsikkullu sunniuteqartut oqaasertalernissaat uannut pingaaruteqarpoq. Assinganik pingaartippara erseqqissassallugu soriarsinnaajunnaaqqannginnatta. Nunarsuarmi Kalaallit Nunaat aaqqiinissamut ilaalluinnarpoq. Nunap inoqqaavisut ilisimasavut, pinngortitamilu pisuussutivut iliuuseqarnissamullu piumassuseqarnitsigut nunarsuarmi mingutsitsinngitsumut allanngoriartortitsineq eqeersimaartumik suleqataaffigereerparput, inissisimanittalu ersarissarneqarnissaa pingaaruteqarluuinnarpoq. Immitsinnut aallaavigaluta aammalu pisinnaatitaaffivut siunissarpullu ataqqillugit taamaaliorpugut”, Isumaginninnermut, Suliffeqarnermut, Nunamullu Namminermut Avatangiisinullu Naalakkersuisoq Bentiaraq Ottosen taama oqarpoq nangillunilu:
”Nunat Inoqqaavisa ilisimasaat silap pissusia pillugu suliniuteqarnerni sivisuallaamik isiginngitsuusaarneqarsimapput. Ilisimasat taakku pigisavut, pisuussutaapput pingaarutillit, nunarsuaq tamakkerlugu silap pissusiata iliuuseqarfiginissaanut atorneqarsinnaalluartut pimoorullugillu atorneqartariaqartut. Siullertullu pisariaqassaaq Nunat Inoqqaavisa tusaaneqarnissaat, ataqqineqarnissaat peqataativissorneqarnissaallu qulakkeerneqassasoq. Inuit qitiutissavagut”, Naalakkersuisoq Bentiaraq Ottosen taama naggasiivoq.
Oqalugiaat tuluttut kalaallisullu atuarneqarsinnaavoq.
Copenhagen Climate Ministerial Copenhagen Climate Ministerial (CCM) tassaavoq silap pissusianut ministerit ataatsimiinnerat, Københavnimi maajip 7-iani 8-nilu ingerlanneqartoq silallu pissusianut ministerinit nunarsuarmit tamaneersunit 40-t missaanniittunit naapeqatigiiffiusoq. CCM Naalagaaffiit Peqatigiit Silap pissusia pillugu nunat tamalaat akornanni isumaqatigiissummi (UNFCCC) silap pissusia pillugu ukiumoortumik ataatsimiinnerni (COP) nunarsuaq tamakkerlugu silap pissusia pillugu isumaqatigiinniarnernut pingaarutilimmik aallartisarfittut atorneqartarpoq. COP30-p Brasiliami Belèmimi ingerlanneqartussap tungaanut ministerit sammisat oqaloqatigiissutigissavaat. Nunarsuarmi nunat Parisimi isumaqatigiissummi anguniakkat naammassinissaat siunertaralugu nunami namminermi silap pissusia pillugu ilanngussanik nutaanik (NDC-nik) silap pissusianut anguniakkanik imalinnik tunniussisussanngorneranni ukioq manna CCM ingerlanneqartussaavoq. Aammattaaq Parisimi isumaqatigiissutip 2015-imi COP21-mi isumaqatigiissutigineranit ukiut qulinngortorsiorneqarput. |
Paasissutissat amerlanerusut naalakkersuisup allattaanut Anders Samuelsenimut saaffiginnilluni pissarsiarineqarsinnaapput oqarasuaatikkut: +299 27 02 43 imaluunniit e-mailikkut: pan@nanoq.gl