Quppernerup imarisaanut ingerlaqqigit

Meeqqat akornanni isigiarsuttuunermik annertunerusumik ukkassineq amerlanerit atualeqqaarluarnissaannik kinguneqassaaq

Nassiussisuuvoq: Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik

Meeqqat tallimanik ukuillit pingassugaangata marluk isarussanik pisariaqartitsisut allatulluunniit tappissutsimikkut iluaqusigassat piffissaagallartillugu paasineqartanngillat. Tamanna nunatsinni ilisimatusarnermi paasisat nutaat takutippaat. Taamaammat meeqqat isigiarsuttut amerlanerusut piffissaagallartillugu paasineqarsinnaaqqullugit atualeqqaarluarsinnaaqqullugillu, peqqinnissakkut sullissisut ilinniarsimasut inersimasullu ulluinnarni meeqqanik sullissisut isigiarsuttuunermut ersiutinik nalinginnaasunik eqqumaffiginninnissaat pingaaruteqarpoq. 2022-imi aggustimiit suliniut nutaaq tamatumunnga siuarsaaqataassaaq.

Meeqqanik misissuisarnerni imal. isigiarsuttuusinnaanermik pasitsaassinermi, meeqqat tappissutsimikkut misissortikkajupput. Taamaakkaluaq meeqqat tallimanik ukiullit pingasuugaangata marluk isarussanik pisariaqartitsisut imal. tappissutsimikkut allatigut ikiorsertariallit piffissaagallartillugu paasineqartanngillat.

- Ajornartorsiutaasinnaasut iliuuseqarfigineqarsinnaanngorlugit meeqqaallu atualerlaatut aallartilluarsinnaaqqullugit, sapinngisamik piaarnerpaamik tappissutsikkut eqqumaffiginerunissaat pingaaruteqarpoq, Peqqissutsimut Naalakkersuisoq Mimi Karlsen taama oqarpoq.

Suliniut nutaaq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfiup, nunatsinni Peqqinnissaqarfiup aningaasaateqarfiullu Synoptik-Fondip suleqatigiinnerisigut ingerlanneqartoq, inersimasut suli amerlanerusut meeqqanik isigiarsuttuusinnaasunik takunnissinnaanissaannut piginnaaneqarnerulersitseqataassaaq. Suliniut ilinniartitsisunik, perorsaasunik isarualerisunillu, kiisalu meeraaqqerisunik peqqinnissaqarfimmilu sulisunik allanik suleqateqarnikkut ingerlanneqassaaq.

- Tappissutsip meeqqat atuarfimmi malinnaasinnaanissaannut pingaaruteqarluinnarnera ilisimavarput. Soorunami meeqqat pissusilersorneranni ersiutinik isigiarsuttuunermut attuumassuteqarsinnaasunik eqqumaffiginnittut amerliartortillugit, ajornartorsiutit eqqumaffiginerisigut, meeqqat misissortissinnaanissaat pisariaqartitaannillu ikiorsersinnaanissaat annertusiartussaaq”, Nick Duelund oqarpoq.

Ersiutit nalinginnaasut amerlanerusunit ilisimaneqassapput
Suliniummi pingaarnerusut tassaapput isigiarsuttuunermut ersiutitut takuneqarsinnaasut qulingiluat. Toqqammavissanik toqqaaniarnermi, meeqqanut tallimat arfineq marlullu akornanni ukiulinnut tunngatillugu immikkut naapertuunnerat ersiutillu ulluinnarni atuartitsinermi pinnguarnermilu paasineqarsinnaasut pineqarnerat, pingaartinneqarpoq. Ilinniartitsisup perorsaasulluunniit isigiarsuttuunermik pasitsaassinerminik meeqqaap angajoqqaavinik avitseqateqarnissaa, taakkulu meeraaqqerisumut peqqinnissaqarfimmut meeqqap tappissusaanik misissuisinnaasumut attaveqarnissaannik kajumissaarinissaat innersuussutaavoq.

- Meeraaqqerisoq ullut tamakkiallugit meeqqanut attaveqartanngikkaluaq, isinut tunngatillugu ilisimasalinnut suleqatitut pingaaruteqarluinnarpoq. Taamaammat isigiarsunnermik ajornartorsiuteqarsinnaanermik maluginiagaqalerutta, meeraaqqerisut meeqqanut ilaqutariinnullu ikiortissamut naapertuuttumut ingerlatitseqqinnissaannut ikiuunnissamut piginnaaneqarnissaataaq pingaaruteqarpoq, Kalaallit Nunaata Peqqinnissaqarfiani meeraaqqerisut aqutsisuat Dina Berthelsen nassuiaavoq.

Ataatsimoorluni meeqqanik isigiarsuttunik eqqumaffiginninnermik nukittorsaaneq Suliniummut ilanngullugu- meeqqat tappissusaat pillugu isumassarsiorfissamik pisariitsumik meeraaqqerisuni peqqinnissakkullu sullissisuni allani, meeqqat isigiarsuttut amerlanerusut sapinngisamik piaarnerpaamik nassaariniarlugit sulineranni, ataatsimut isiginnilersitsisussamik ikorfartuutaasussamillu- inerisaasoqarpoq. Isumassarsiorfissaq isit pillugit immikkut ilisimasallit suleqatigalugit inerisarneqarpoq, kingornalu nunatsinni ilinniagalinnit naleqqussarneqarluni. Isumassarsiorfissap imarai suussusersiniaanermi takussutissiat pillugit ilisimasassat, tappissutsimik misissuinermi maluginiagassat, tappissutsikkut ajornartorsiutaagajunnerpaat taakkununngalu toqqammaviit pillugit nalunaarsukkat. Allagartarsuaq isumassarsiorfissaq isigiarsunnermut ersiutinik qulingiluanik itisiliisunik imaqarportaaq.

Isumassarsiorfissap saniatigut suliniut suussusersiniaanermi takussutissianik nutaanik, meeqqanut pitsaalluinnartunik imaqarpoq. Suussusersiniaanermi takussutissiat nunatsinni Peqqinnissaqarfiup immikkoortuinut agguaanneqassapput. Tamatuma saniatigut allagartarsuit meeqqani tallimat arfineq marlullu akornanni ukiulinni isigiarsunnermut ersiutaagajuttunik qulaaluanik oqariartuuteqartut atuarfinnut, meeqqerivinnut isarualerisunullu nassiunneqassapput. Ilinniartitsisuni, perorsaasuni angajoqqaanilu ersiutinut eqqumaffiginninnissamik annertusaanissaq tamatumani anguniagaavoq.

Peqqinnissakkut sullissisunut isumassarsiorfissamik allagartarsuarmillu ersiutaasartunik qulingiluanik imalimmik inini atuartitsivinni, sulisut isersimaartarfiini nakorsiartitsivinnilu nivinngarneqarsinnaasumik inerisaanikkut, meeqqat isigiarsuttut amerlanerusut nassaaralugillu ikiornissaannut ataatsimoorluni aalaavissamik pilersitsinissaq anguniarneqarpoq.

Suliniummut paasissutissat allat aamma meeqqat 5-7 ukiullit isigiarsuttut ersiutaannut nalinginnaanerpaat qulingiluat pillugit paasissutissat Peqqinnissaqarfiup nittartagaani aamma Synoptik-Fondens nittartagaani nassaassaapput.

Peqqinnissaqarfiup nittartagaa

Synoptik Fondenip nittartagaa

Atortussat suliniutillu naammassineqarnissaa Komiteen for Sundhedsoplysningimiit ineriartortinneqarpoq.

Sukumiinerusumik paasisaqarnerorusukkuit Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik ugguuna attavigiuk PN@nanoq.gl.