Greenland Minerals Kalaallit Nunaannut isumaqatigiissitsiniarnermik suliassamik aallartitsivoq
Nassiussisuuvoq: Aatsitassanut Inatsisillu Atuutsinneqarnerannut Naalakkersuisoqarfik
Naalakkersuisut Greenland Mineralsimit allakkamik maalaarummik tigusaqaqqammipput, tassanilu Greenland Mineralsip naak aatsitassanut immikkoortup kalaallinit taamaallaat oqartussaaffigineqaraluartoq, Kalaallit Nunaannut qallunaallu naalagaaffiannut isumaqatigiissitsiniarnermik suliassamik aallartitsinissaq kissaatigaa.
Greenland Mineralsip isumaqatigiissitsiniarnermik suliassamik aallartitsinissamik kissaateqarnermigut, inuiaqatigiit kalaallit uranimik qalluinissamik inerteqquteqarnissamik kissaataat ataqqissanagu toqqarpaa, qallunaallu isumaqaatigiissitsiniartarnikkut eqqartuussiviat aqqutigalugu Kuannersuarni uranimik qalluinissamik periarfissaq pinngitsaaliissutiginiarsaralugu. Greenland Mineralsip suliap Kalaallit Nunaannit anninnissaa Kalaallit Nunannilu eqqartuussiviit avaqqullugit suliarineqarnissaanik kissaateqarnera Naalakkersuisut eqqumiiginartuutippaat.
Isumaqatigiissitsiniarnermik suliaq inuinnaat akornanni eqqartuussinermut assinguvoq, tassanilu isumaqatigiinngissutit oqartussaasut eqqartuussivii avaqqullugit aalajangiivigineqartarput. Isumaqatigiissitsiniartarnermik eqqartuussiviup aalajangiinera pinngitsoornani malinneqartussaavoq ingerlateqqinneqarsinnaananilu.
”Greenland Mineralsip maalaaruteqarluni allagaa, inatsiseqarnikkut toqqammaveqarnanilu inuiaqatigiitsinnut tamallu oqartussaaqataanerannik sakkortuumik tatiginninnginnermik takutitsisoq pakatsissutigaara. Greenland Mineralsip nunarput politikkikkut allanngorartuusoq, inatsisinik suliavut pimoorussisuunngitsut Naalakkersuisullu aatsitassanut oqartussaaffimmik qallunaat naalagaaffiannit tigusisimanngitsut oqaatigaat. Tamat oqartussaanerat nukittuumik inissisimasoq inatsisinillu sulinivut ingerlalluartuusut Greenland Mineralsimut akissutigiinnarsinnaavara. Politikikkut isumaqatigiinngittarneq sanngiissutsimik ersersitsisuunngilaq, sanngisuujunermilli ersersitsisuulluni. Maani nunatsinni politikikkut isumaqatigiinngissinnaavugut. Maani nunatsinni immikkut soqutigisanit aqunneqarumanngilagut. Naggasiullugulu Kalaallit Nunatta aatsitassanut oqartussaaffik tamakkiisoq ulloq 1. januar 2010-mi tigummagu Greenland Mineralsimut oqaatigissavara. Naalakkersuisut maalaarut pimoorullugu suliarissavaat, peqatigisaanillu nunatsinnut innuttaanullu tamanut iluaqutaasumik aatsitassanik ingerlatsineq mingutsitsinngitsunillu ingerlatsisuutitta ineriartortinnerannik suliaqarnerput nangissavarput.” Aningaasaqarnermut, Aatsitassanut, Inatsisit atuutsinnerannut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Erseqqinnerusumik paasisaqarumallutit naalakkersuisup allattaa Zakaria Saleh e-mail: zasa@nanoq.gl atorlugu attavigiuk
Greenland Mineralsip isumaqatigiissitsiniarnermik suliassamik aallartitsinissamik kissaateqarnermigut, inuiaqatigiit kalaallit uranimik qalluinissamik inerteqquteqarnissamik kissaataat ataqqissanagu toqqarpaa, qallunaallu isumaqaatigiissitsiniartarnikkut eqqartuussiviat aqqutigalugu Kuannersuarni uranimik qalluinissamik periarfissaq pinngitsaaliissutiginiarsaralugu. Greenland Mineralsip suliap Kalaallit Nunaannit anninnissaa Kalaallit Nunannilu eqqartuussiviit avaqqullugit suliarineqarnissaanik kissaateqarnera Naalakkersuisut eqqumiiginartuutippaat.
Isumaqatigiissitsiniarnermik suliaq inuinnaat akornanni eqqartuussinermut assinguvoq, tassanilu isumaqatigiinngissutit oqartussaasut eqqartuussivii avaqqullugit aalajangiivigineqartarput. Isumaqatigiissitsiniartarnermik eqqartuussiviup aalajangiinera pinngitsoornani malinneqartussaavoq ingerlateqqinneqarsinnaananilu.
”Greenland Mineralsip maalaaruteqarluni allagaa, inatsiseqarnikkut toqqammaveqarnanilu inuiaqatigiitsinnut tamallu oqartussaaqataanerannik sakkortuumik tatiginninnginnermik takutitsisoq pakatsissutigaara. Greenland Mineralsip nunarput politikkikkut allanngorartuusoq, inatsisinik suliavut pimoorussisuunngitsut Naalakkersuisullu aatsitassanut oqartussaaffimmik qallunaat naalagaaffiannit tigusisimanngitsut oqaatigaat. Tamat oqartussaanerat nukittuumik inissisimasoq inatsisinillu sulinivut ingerlalluartuusut Greenland Mineralsimut akissutigiinnarsinnaavara. Politikikkut isumaqatigiinngittarneq sanngiissutsimik ersersitsisuunngilaq, sanngisuujunermilli ersersitsisuulluni. Maani nunatsinni politikikkut isumaqatigiinngissinnaavugut. Maani nunatsinni immikkut soqutigisanit aqunneqarumanngilagut. Naggasiullugulu Kalaallit Nunatta aatsitassanut oqartussaaffik tamakkiisoq ulloq 1. januar 2010-mi tigummagu Greenland Mineralsimut oqaatigissavara. Naalakkersuisut maalaarut pimoorullugu suliarissavaat, peqatigisaanillu nunatsinnut innuttaanullu tamanut iluaqutaasumik aatsitassanik ingerlatsineq mingutsitsinngitsunillu ingerlatsisuutitta ineriartortinnerannik suliaqarnerput nangissavarput.” Aningaasaqarnermut, Aatsitassanut, Inatsisit atuutsinnerannut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoq Naaja H. Nathanielsen oqarpoq.
Erseqqinnerusumik paasisaqarumallutit naalakkersuisup allattaa Zakaria Saleh e-mail: zasa@nanoq.gl atorlugu attavigiuk