Aatsitassanut suliniutinik ineriartortitsineq innuttaasunillu peqataatitsineq pillugit avitseqatigiinneq oqallinnerlu
Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfik aatsitassanut suliniutit pillugit avitseqatigiinnermut oqallinnermullu Kujataani innuttaasunik qaaqqusivoq, tamatumunnga ilanngullugit sammineqassallutik aatsitassalerinermi pisortaqarfiit ilisimatuutullu siunnersuisartut aatsitassanut suliniutini sammisat assigiinngitsut aatsitassanut inatsit najoqqutassallu malillugit qanoq suliarisarneraat.
Aatsitassanut inatsit aatsitassanullu suliniutinik ineriartortitsinermi tamanik peqataatitsineq
Aatsitassanut ikummatissanullu inatsimmi allassimavoq siusissukkut tamanik peqataatitsisoqassasoq. Assersuutigalugu inatsisitigut piumasaqaataavoq aatsitassarsioqatigiiffiit aatsitassanut suliniutissatut pilersaarutaat, kiisalu suliassatut pilersaarutaasa avatangiisinut inuiaqatigiinnullu sunniutissaat pillugit (VVM-imik nassuiaat aamma VSB-imik nassuiaat) tamanik tusarniaasoqassasoq.
Aatsitassanut suliniutinik ineriartortitsinermi piffimmi innuttaasut nipaat, isumaat ilisimasaallu eqqarsaatigineqassapput
Tamanik peqataatitsinermi innuttaasut aatsitassarsioqatigiiffiit ineriartortitsinissamik pilersaarutaannut isummernissaminnut, ilassuteqarnissaminnut oqaaseqaateqarnissaminnullu periarfissaraat. Tamatumunnga atatillugu pingaaruteqarpoq piffimmi avatangiisinut, pinngortitami pisuussutinut inuiaqatigiinnilu pissutsinut innuttaasut ilisimasatik atorluassagaat aatsitassanullu suliniutissanut paasissutissanik attuumassuteqartunik ilaartorsinnaallugu.
Taamaattumik pingaaruteqarpoq innuttaasut aatsitassanut suliniutissanut pineqartunut paasissutissat sumi pissarsiarisinnaallugit ilisimassagaat. Tamatuma saniatigut pingaaruteqarpoq innuttaasut inatsisitigut piumasaqaatit najoqqutassallu aatsitassanut suliniutinut tunngatillugu pisortat malittarisassiornerminnut tunngavilersuutigisaat ilisimassagaat.
Taamaattumik Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit kissaatigineqarpoq piffimmi innuttaasunik avitseqateqarnissaq oqalliseqateqarnissarlu, aatsitassanut suliniutinik aamma VVM-imik VSB-imillu nassuiaatinik tamanik tusarniaasarnerni pisortat suliarinnittarnerat pillugu piffimmilu innuttaasut aatsitassasioqatigiit VVM-imik VSB-imillu nassuiaataannut qanoq iliorlutik oqaaseqaatiliorsinnaanerannut ilisimasaat annertusarniarlugit, taamaalillutik siunissami tamanik tusarniaanerni peqataanissaminnut piareersarsinnaassammata.
Piffimmi innuttaasut pisinnaatitaaffii periarfissaallu pillugit avitseqatigiinnerit oqallinnerillu makkuninnga siunnersuiniartussaassapput;
- Aatsitassanut suliniutit pillugit paasissutissat attuumassuteqartut nittartakkani sorlerni nassaarineqarsinnaanersut
- Aatsitassanut suliniutit avatangiisinut tunngatillugu sammisaannut (aatsitassanut suliniutit avatangiisinut sunniutissai) isummerfiginnissinnaanermut
- Aatsitassanut suliniutit inuiaqatigiinni aningaasaqarnermut tunngasortai pillugit isummerfiginnissinnaanermut
- Aatsitassarsiorfiit sanaartugaanikkut tunngasortaanik isummerfiginnissinnaanermut
- Tamanik tusarniaanerni peqataasinnaanermut piareersaneq aatsitassasioqatigiillu VVM-imik VSB-imillu nassuiaataannut tusarniaanerni akissuteqarsinnaanermut
Sammisanut immikkoortitaarlugit avitseqatigiinnerit oqallinnerillu
Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup paasissutissanik pisariaqartitsinerup nikerarsinnaanera eqqumaffigaa. Taamaattumik avitseqatigiinnerit oqallinnerillu sammisanut assigiinngitsunut immikkoortitaarlugit inissinneqarsinnaanerat neqeroorutaavoq:
- Sumiiffimmi kommunip allaffiani piffimmi oqartussanik, politikerinik taakkulu sulisuinik qaninnerusunik, kiisalu piffimmi soqutigisaqaqatigiit sinniisuinik avitseqatigiinnerit oqallinnerillu. Taakku Qaqortumi Narsamilu ullukkut ingerlanneqassapput.
- Ilinniarfeqarfinnik ilinniarnissamillu qinnuteqarsimasunik illoqarfiup ilinniarfiisa ilaanni avitseqatigiinnerit oqallinnerillu. Taakku Qaqortumi Narsamilu ullukkut ingerlanneqassapput.
- Katersortarfinni innuttaasunik ammasumik avitseqatigiinnerit oqallinnerillu unnukkut Nanortalimmi, Narsami, Qaqortumi, Igalikumi, Qassiarsummi Narsarsuarmilu ingerlanneqassapput.
Naapeqatigeeriaaseq apeqquteqarnissamut inissaqartitsivoq oqallinnissamullu periarfissiilluni
Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfik aalajangersimavoq naapeqatigeeriaatsitut atorneqartussaq tassaassasoq nerrivinni immikkoortitikkani eqimattakkaarluni avitseqatigiinneq oqallinnerlu, takkuttut eqimattani minnerusuniissinnaanerat periarfissikkumallugu, taamaalillutik avitseqatigiinnerni oqallinnernilu immikkut sammisalinni pisariinnerusumik apeqqutigerusutaminnik apeqquteqaateqarsinnaallutik oqaaseqaateqarfigerusutaminnullu oqaaseqaateqarsinnaallutik.
Nerrivimmi eqimattat assigiinngitsunik sisamanik sammisallit
Eqimattani oqallinnerit katerinnerussapput matoqqasut 30 minutsinik sivisussusillit, taassuma kingornatigut eqimattanut tullernut nerriviup sanianiittumut ingerlasoqartassaaq, katerinnerlu nutaaq 30 minutsinik sivisussusilik aallartittassalluni. Sisamariarluni eqimattani katerittoqassaaq, taamaalillutik takkuttut eqimattani oqallinnerni immikkut sammisalinni peqataanissaminnut periarfissaqassallutik.
- Sammisaq 1: Aatsitassanut suliniutit avatangiisinut sunniutissaat aamma avatangiisini maleruagassiinerit pillugit
- Sammisaq 2: Aatsitassanut suliniutit inuiaqatigiinnilu piujuartussamik sunniuteqartitsineq aamma IBA-nik isumaqatigiissutit
- Sammisaq 3: Aatsitassanut suliniutit avatangiisit pillugit sammisaannut ilisimatuussutsikkut naliliineq
- Sammisaq 4: Aatsitassarsiorfiit sanartornissaat, atortulersugaanissaat aatsitassarsiorfimmilu sulianik nakkutilliinerit
Naapeqatigeeriaaseq tamanna tatigeqatigiilluni illuatungeriilluni ilisimasanik avitseqatigiinnissamik sinaakkutissiivoq, piffimmi innuttaasut aatsitassanut suliniutinik, aatsitassanut inatsimmik najoqqutassanillu aalajangersaasarnerni annertunerusumik paasisaqarfigerusutatik pillugit apeqquteqarsinnaallutik oqaluttuarsinnaallutillu.
Eqimattani oqallitsitsinermik ataatsimeeriaaseq innuttaasunik avitseqatigiinnermi oqallinnermilu ammasuni ilinniarfeqarfinnilu ingerlanneqassaaq. Piffimmi oqartussanik soqutigisaqaqatigiinnillu avitseqatigiinnerit oqallinnerillu paasissutissiinissaq siunertaralugu angalaarnermi sammineqartussat pillugit ataatsimorsuaq katerinnerussapput.
Avitseqatigiinnissat oqallinnissallu pillugit paasissutissat
Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfik allagartaaqqanik, postkortinik plakatinillu avitseqatigiinnissat oqallinnissallu ilusissaat, sumi naapiffissat piffissaliussallu pillugit paasissutissanik imalinnik agguaassivoq. Piffinni innuttaasut naapeqatigiinnissamut atatillugu erseqqissartikkusutatik postkortini apeqquteqaatitut oqaaseqaatitullu allassinnaavaat.
Aamma sammisat pillugit ilisarititsisunik videoliaaraqarpoq, Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup nittartagaani naapeqatigiinnissat sioqqullugit takuneqarsinnaasussaq.
Aatsitassanut suliniutinut atatillugu aalajangersaasarnerit pillugit avitseqatigiinneq oqallinnerlu siammasissoq
Siornatigut naapeqatigiittarnernit misilittakkat aallaavigalugit pingaaruteqarpoq suliaqarfik pillugu siammasissumik tunngavissaqarnissaq, assigiinngitsunik soqutigisallit assigiinngitsunillu paasissutissanik pisariaqartitsinerit eqqarsaatigalugit. Taamaattumik Aatsitassanik Suliaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit, Aatsitassanut Aqutsisoqarfiup Teknikkimut Nakkutilliinermullu Immikkoortortaanit, Inuussutissarsiornermut Nukissiiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Pinngortitaleriffimmit Nationalt Center for Miljø og Energimillu sinniisut avitseqatigiinnermut oqallinnermullu peqataassapput.
Nanortalik, Qaqortoq, Narsaq, Igaliku, Qassiarsuk Narsarsuarlu 2019-imi februaarip 13.-aniit 20.-ata tungaanut tulleriiaarlutik tikeraarneqassapput.
Paasissutissat annertunerusut pillugit attavigineqarsinnaapput:
Immikkut siunnersorti Kristine Lynge-Pedersen, tlf. 34 51 38, e-mail: krlp@nanoq.gl
imaluunniit Aqutsisoqarfimmi pisortaq Najaaraq Demant-Poort, tlf. 34 68 38, e-mail: nasd@nanoq.gl
Aatsitassarsiorniarnerup iluani ineriartortitsineq peqataatitsinerlu
Innuttaasunik avitseqatigiinnerni oqallinnernilu programmi
Postkortip saqqaa
Postkortip tunua
13.-20. februar 2019-imi aatsitassanut suliniutit pillugit oqartussat suliaqartarnerat aamma ilisimatusarnikkut
naliliisarnerit pillugit Kalaallit Nunaata kujataani oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqateqaqattaarnerit
nalunaarusiorneqarnerat.
Aatsitassanik Suliassaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup, Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarfimmi Teknikkimut
Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfimmit, Inuussutissarsiornermut, Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu
Naalakkersuisoqarfimmit, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Nakorsaaneqarfimmiit Kalaallit
Nunaata kujataani oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqateqaqattaarnerit pillugit nalunaarusiaq manna tamanut
saqqummiunneqarpoq. Naalakkersuisut nittartagaatigut saqqummiunneqarnikkut aammalu Aatsitassanik Suliassaqarfinnut
Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup nittartagaatigut: www.asaa.gl Naalakkersuisunut
attuumassuteqartut saqqummiinissamut
isumaqataapput. Innuttaasunut peqataasunut ammasumik pissuseqarnissaq siunertaralugu.
Paasissutissinneqarnissamik pisariaqartitat assigiinngitsut naammassiniarlugit oqartussaasunit assigiingitsunit
aallartitanik paasissutissiiviusumik angalanissamut peqataasoqarpoq. Angalaqatigiit katillutik quliupput,
Aatsitassanik Suliassaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit, Aatsitassaqarnermut Aqutsisoqarfimmi Teknikkimut
Nakkutilliinermullu Immikkoortortaqarfimmit, Inuussutissarsiornermut, Nukissiuuteqarnermut Ilisimatusarnermullu
Naalakkersuisoqarfimmit, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Nakorsaaneqarfimmiit,
ilisimatusarnikkut siunnersortit Pinngortitaleriffimmit aamma Nationalt Center for Miljø og Energi-mit peqataapput.
Taakku saniatigut oqalutsit pingasut angalaqataapput.
Aatsitassanik Suliassaqarfinnut Avatangiisinut Aqutsisoqarfiup oqaloqatigiiffiusumik ataatsimiinnerit
piareersarneqarnerat, pilersaarusiorneqarnerat, ingerlanneqarnerat nalunaarusiorneqarnerallu ataqatigiissarpai.
Paasissutissiisarneq eqqarsaatigalugu Avatangiisinut Aqutsisoqarfimmit najukkani inuiaqatigiit soqutigisaqarfii
paasissutissinneqarnissamillu pisariaqartitsinerat assigiinngitsuuneri eqqumaffigineqarput. Aatsitassarsiornerup
qanittuaniittuni avatangiisinut pinngortitamullu sunniutissaanniit sulinissamut periarfissanut aammalu
inooqatigiinnermi aningaasaqarnermut sunniutissanut, VVM-imut aamma VSB-mut nassuiaatit ilisimatusarnikkut
naliliiffigineqarnerinut, peqqissutsimut imaluunniit sanaartornernut inuiaqatigiit soqutigisaat
paasissutissinneqarnissamillu pisariaqartitsinerat tunngasuupput. Taamaattumik oqartussanit attuumassuteqartunit
tamavinnit allartitanik angalaqatigiinni peqataanissamik qaaqqusisoqarpoq.
Ilisimatitsissut pingasunik immikkoortortaqarpoq:
- Oqaloqatigiiffiusunik ataatsimeeqatiginninnerit pillugit saqqummiussineq aamma oqaloqatigiiffiusumik
ataatsimeeqatigiinnerni siunertaasoq
- Oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqatigiinnerit pillugit nalunaarusiat, naliliinermut najoqqutassanik ilallit
- Oqaloqatiginniffiusumik ataatsimeeqatiginnernik tamarmiusunik naliliineq tunngavigalugu
paasititsiniaaqqinnissamut inassuteqaatit
1. Oqaloqatigiiffiusunik ataatsimeeqatiginninnerit pillugit saqqummiussineq aamma oqaloqatigiiffiusumik
ataatsimeeqatigiinnerni siunertaasoq
Aatsitassarsiornermi Avatangiisinut Aqutsisoqarfik 13.-20. februar 2019-imi Nanortalimmi, Qaqortumi, Narsami,
Igalikumi, Qassiarsummi aamma Narsarsuarmi aqqanileriarluni oqaloqatigiiffiusumik ataatsimiititsivoq.
- Tikeraarneqartuni arfiniliusuni tamani ammasumik oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqateqarnerit arfineq marluk
(marluk Narsami)
- Qaqortumi Narsamilu najukkani oqartussaasunik soqutigisaqaqatigiiffinnillu oqaloqatigiiffiusumik
ataatsimeeqateqarnerit marluk.
- Ilinniarfiit Campus Kujalleq aamma Inuili oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqatigineqarneri marluk.
Oqaloqatiginniffiusumik ataatsimeeqateqarnerni aatsitassarsiornermi oqartussaasut ilisimatusarnikkullu siunnersortit
qanoq iliorlutik aatsitassarsiornermi suliami qulequttanik assigiinngitsunik, aatsitassarsiornermi inatsit aamma
aatsitassarsiornermi malittarisassat naapertorlugit suliaqartarnerat pillugu paasissutissiinissaq
apeqqutigineqartunullu toqqaannartumik akissuteqarnissaq siunertarineqarpoq. Najukkami inuiaqatigiit,
oqartussaasunit aallartitat ilisimatusarnikkullu siunnersortit akornanni toqqaannartumik oqaloqatigiinnikkut
aatsitassarsiornermut inatsisit pillugit paasissutissiinissaq siunertarineqarpoq.
Aatsitassarsiornernut maleruagassanut tamanut tunngasut paasissutissiissutigineqarput, aammalu nunap immikkoortuani
Kuannersuarmi, Killavaani aamma Nalunami ujarlernermi suliat aalajangersimasut pillugit apeqqutit akineqarlutik.
Ataatsimeeriaaseq sivikitsumik aallarniilluni ilisarititsiviusoq, tamatumalu kingorna nerriviinnut sisamanut
eqimattakkaarluni qulequttanik assigiinngitsunik oqaloqatigiiffiusoq atorneqarpoq. Nerrivinni eqimattakkaani tamani
immikkut oqartussaasunit assigiinngitsunit sinniisit 1-2-t peqataapput, nerrivinnilu eqimattakkaat qulequtaasa
iluanni apeqqutit, oqartussaaffigisaminnut imaluunniit ilisimatusarnermut tunngasut akissuteqarfigisinnaallugit.
Eqimattat sisamat immikkoorlutik minutsit 30-it missaanni oqaloqatigiipput, taamaalillunilu takkuttut nerrivinnut
eqimattakkaarfiusunut sisamaasunut tamanut orniguteqattaarput.
2. Oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeqatigiinnerit pillugit nalunaarusiat
Tikinneqartuni arfiniliusuni innuttaasut katillugit 250-it missaanniittut takkupput. Innuttaasunit peqataasut
assigiinngitsuupput, tassalu najukkani politikerit, soqutigisaqaqatigiinnit sinniisit, inuusuttut utoqqaanerusullu,
angutit, arnat, suliassaqarfinni sulisut, ilinniarsimanngitsut, nunap immikkoortuani aatsitassarsiornermik
ineriartortitsinissamut akerliusut tapersersuisullu. Oqaloqatigiiffiusumik ataatsimiinnerni tamani immersugassanik
naliliiffissanik agguaasoqarpoq, taakkunanilu immersugassat 175-it utertinneqarput. Naliliiffissatut immersugassaq
arfinilinnik apeqqutitaqarpoq, akissuteqarnissamut oqaaseqaateqarnissamullu allaffissartaqarluni. Apeqqutini uku
naliliiffigitinneqarput; 1) ataatsimeeriaaseq, 2) apeqquteqarnissamut oqalliseqataanissamullu periarfissat, 3)
angalaqatigiit katitigaanerat, 4) paasissutissiineq qulequttanillu annertusisamik paasinnittarneq, 5)
ataatsimeeriaatsinik orniginartinnerusaq, kiisalu 6) oqaaseqaateqarnissamut immersugassaq ammasoq.
Naliliinermut immersukkani takutinneqarpoq, x-ilikkat amerlanersaat pitsaasumik naliliinerup nalaaniittut, x-ilikkat
ikinnerit ajornerusumik naliliinerup nalaaniillutik;
- 83 %-it isumaqarput, oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeriaaseq, nerrivinnut eqimattakkaanut qulequttanillu
oqalliseqatigiiffiusunut agguaaffiusoq pitsaasorujussuusoq imaluunniit pitsaasoq.
- 79 %-it isumaqarput, oqaloqatiginneriaaseq apeqquteqarnissamut oqalliseqataanissamullu pitsaanerusunik
periarfissiisoq.
- 86 %-it isumaqarput angalaqatigiit katitigaanerat pitsaasorujussuusoq imaluunniit pitsaasoq.
- 75 %-it isumaqarput, paasissutissiinermi takkuttut sammisanik paasinninnerannik annertusititsisoq.
Matuma kinguliani naliliinissamut apeqqutinut oqaaseqaatit pitsaasut pitsaanngitsullu ilaat issuarneqarput:
1). Takkuttut amerlanerpaartaasa ataatsimeeriaaseq iluarisimaarluarpaat, innuttaasunik toqqaannartumik
akuutitsinertut misigalugu.
“Innuttaasunut peqataatitsineruvoq”.
“Iluaqaaq peqataasut tamarmik periarfissaqarlutik”.
“Sammisat katiternerat tamakkiisumik paasinarput”.
“Inimi ataatsimi oqaluttut amerlavallaarput init amerlanerit atorlugit”.
2). Eqqimattakkaarluni oqallinnerit aperinissamut oqalliseqataanissamullu kajumissaataavoq. Aamma apeqqutit
toqqaannartumik akineqartarnerat oqaaseqaatillu tusarnaarneqarnerat taakkulu pillugit oqallinnerit
iluarisimaarneqartorujussuupput. Kisiannili eqimattani oqallinnerit katerinneranut piffisarititaq
sivikigineqarpoq.
“Nalornisakka akineqarput”
“Paasisaqarluarluni ulluinnarni apeqqutit silaannarmut piorartikkunnaajallannarput”
“Apeqqutissallit amerlagamik piffissarlu sivikilluni aperineq qaleriiartoq ingerlavoq”.
3). Angalaqatigiit katitigaanerisa siammasinnerat peqqutaalluni qulequttat suliassaqarfiillu arlallit pillugit
apeqquteqartoqarsinnaavoq, tamannalu tigulluarneqarpoq.
“Sammiviit assigiinngitsut ataatsikkut paasisaqarfigineqarnissaanut periarfissiivoq, ilisimasat pillugit
ataqatigiinnerusumik paasisaqarnissamut periarfissiivoq”.
“Aatsitassarsiornermut Naalakkersuisoqarfimmeersumik amigaateqartoqarpoq”.
4). Paasissutissiinermi inuit amerlasuut sammisanik paasinninnerat annertunerulersinneqarpoq, ilaasali paasissutissat
amigarivaat.
“Naatsorsuutigisamit annertunerusumik”.
“Suli paasisaqarusuppunga innuttaasut kujataani qanoq sunnerneqarnissaannut piiaasoqassappat”.
5). Amerlanerit oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeriaaseq ornigineruaat, ataasiakkaalli ataatsimeeriaatsimik allamik
filmimilluunniit paasissutissiiviusumik piumanerupput.
“Oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeriaaseq peqataasunillu akuutitsinerit pitsaasorujussuupput, aammalu nerrivinni
oqalutseqarmat pitsaavoq”.
“Naagga, nerriviit oqalliffiusut ajunngillat. Innuttaasunik ataatsimiititsinerit nalinginnaasut sivisuumik
oqalugiarfiusarput, apeqqutillu katersorneqartarneri ajorluinnarpoq”.
“Innuttaasut ataatsimiitinneqarneri saqqummiussiviusut kingornagullu oqallitsitsisarnerit”.
“Filmerlugu ajunnginnerussaaq”.
6). Oqaaseqaatit allat assigiinngitsorujussuupput. Kuannersuarni aatsitassarsiortoqalissappat tamatuma
avatangiisinut, innuttaasut peqqissusaannut savaateqarnermillu inuussutissarsiuteqarnermut
sunniuteqarnerlussinnaanera annilaangagineqarpoq. Kiisalu allat suliffissaqalernissaq nunallu immikkoortuani
siuariarnissaq neriuutigaat. Ilaasa oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeriaaseq paasissutissiinerlu paasisaqarfiusutut
toqqissisimanartutullu misigaat, kiisalu allat paasissutissanik amerlanerusunik ujartuipput. Takkuttut ilaat
Kalaallit Nunaata kujataani aatsitassarsiornerup ineriartorneranut isummaminnik saqqummiussinissaq
pisariaqartippaat, naalakkersuinikkullu ersarissunik oqariartuuteqartoqarnissaa ujartorlugu.
“Soormita taama uran piiarnissaanut naaggaartut amerlatigisut? Paasissutissat nutaarsiassakkut
annikippallaarnerlutik?”.
“Nunarput siuarniassammat aatsitassat ammarnissaannut tapersersorpara siunissaq pillugu”.
“Qulequttat pillugit suliaqartut kiinnerfigalugit naapissinnaagatsigit pitsaavoq”.
“Periuseq pitsaasoq, aamma tusarniaanernut”.
“Ataatsimiititsinerit amerlanerit ammasumik ingerlatsineq innuttaasunut”.
“Suli apeqqutit pingaartut akineqanngillat politikkerit taakkua akisussaavaanngooq”.
“Ernumanarunnaajallak”.
“Amerlanerusariaqarput innuttaasut toqqissisimasariaqarnerat pillugu”.
“Akerliusut aamma aaqqissuussinernut, ilisimasaqarfiusunut aammalu sunniutinik misilittagaqarfiusunut taamaattunut
peqataasariaqaraluarput”.
“Piiaasoqassappat qanorpiaq inuk sunnerneqassasoq misigineqassasoq suli takorlooruminaappoq”.
“Annertunerusinnaappulli savaateqarneq qanoq eqqorneqarsinnaanera ajoqutaasunik ilisimasaqarfigilinnginnakku”.
“Ulorianarneranik paasititsisinnaasussamik tikittoqarnissaa suli utaqqivarput”.
“Suli ernumavunga piiaasoqalissagaluarpat”.
“Ajunngilaq kisianni iluamik eqqartuisinnaagaluarput soorlu suliffiit tungaatigut ataavartussamik taavalu
mingutsitsinissaq”.
3. Inassuteqaatit
- Takkuttut paasissutissinneqarnissamik pisariaqartitsinerat aallaavigalugu innuttaasut akuutillugit
oqaloqatigiittarnerup siuarsarneqarnissaa siunertarineqarpat, oqaloqatigiiffiusumik ataatsimeeriaatsip
atorneqarnissaa tulluuppoq. Paasissutissanik assigiinngiiaarnerusunik pisariaqartitsineq
piareersimaffiginiarlugu paasissutissiisussat katitigaanerisa siammasissuutinissaat pingaaruteqarpoq.
Eqimattani oqaloqatigiinnissaq piffissaqarfigineqarnerussaaq . Ulloq ilivitsoq affarluunniit aaqqissuussinermut
atorneqartarnissaa inassutigineqarsinnaavoq.
Innuttaasunik akuutitsisarnermik pitsanngorsaanermi innuttaasut sinniisaannik saqqummiussisartumik
tassungaluunniit assingusumik atuuffeqartumik saqqummiisitsisarneq ataatsimiinnermi ilanngunneqarsinnaavoq.
- Innuttaasut nalinginnaasumik katersortarfinni innuttaasunik ataatsimiititsinernut ammasunut takkunneq ajortut
naapinniarlugit suliffeqarfinni oqaloqatiginnikkiartornissaq eqqarsaatigineqarsinnaavoq. Tamanna kommuni,
najukkami inuussutissarsiutinik ingerlataqartut, sulisartut peqatigiiffii assigisaallu suleqatigalugit
pisinnaavoq.
- Takkuttut oqaloqatigiiffiusumik ataatsimiititsisarnerit amerlanerunissaannik, paasissutissat
amerlanerunissaannik apeqqutimillu itisiliiffiunerusumik akineqarnissaannik kissaateqarput. Angalaqatigiit
sammisanut tunnganerusunik oqaloqatigeeqqinnissaq paasissutisseeqqinnissarlu pingaartippaat, paasissutissat
uppernarsarneqanngitsut internetikkut aasat tunngavigalugit apeqquteqartoqartarmat oqaaseqaateqartoqartarlunilu.
- Kuannersuarmi pilersaarut pillugu annilaanganermik nalorninermillu saqqummiussisoqarpoq. Nalornineq
iliuuseqarfiginiarlugu pilersaarummut tunngasunik paasissutissanik nutaanik siammarterinissaq
aqqutigineqarsinnaavoq, ilaatigut taamannakannilaangasut apeqqutaat akineqarsinnaammata. Nalorninerit sammisanut
arlalinnut tunngasuummata (qinngornerit radioaktivimillu akullit, peqqissuseq, avatangiisit, sanaartornermut
inuiaqatigiillu aningaasaqarnerannut tunngasut), sammisat akimorlugit pissusiviusunik aallaaveqartunik
paasissutissiornissaq naapertuutissaaq, tassani aatsitassarsiornermi suliat qanoq inerisarneqartarnersut
aatsitassarsiornermut inatsimmut maleruagassanullu malillugit. Paasissutissiineq aatsitassarsiornermi suliat
aalajangersimasut assersuutigalugit tamakkiisumik paasinarsarneqarsinnaavoq.
- Tassunga tunngatillugu inassutigineqarpoq, oqartussaasunit assigiinngitsunit paasissutissat assigiinngitsut
katiterneqassasut, suliassaqarfiit akimorlugit ataatsimut paasissutissiissutissatut imaluunniit
oqaloqatigiiffiusumik ataatsimiinnerni atugassatut.
Naliliinermut immersugassani filmimik paasissutissiiviusumik suliaqartoqarnissaa siunnersuutigineqarpoq.
Tassunga tunngatillugu paasissutissiissutissanut allanut isumassarsiat uku taaneqarsinnaapput: Piffissap
sivisunerusup ingerlanerani Sermitsiakkut paasissutissanik ilanngussisarnissaq, tassanilu innuttaasut
aatsitassat pillugit apeqqutaat suliassaqarfiit akimorlugit ilisimasalinnit akissuteqarfigineqartassapput.
Aatsitassarsiornermi sulianut maleruagassat pillugit Sermitsiakkut paasissutissat/aviisi ilaliunneqartoq.
Radiukkut aallakaatitat imaluunniit podcast-it.
Taamatuttaaq oqalliffik, aatsitassarsiornermik ineriartortitsinerup isumagineqarnissaanut isummanik
pilersitsiviusumik isumaginniffiusoq, nunap immikkoortuani aatsitassarsiornermik ineriartortitsinissamut
pilersaarutinik ersarissunik Naalakkersuisuniit saqqummiussiviusoq aammalu kingunerisassaasa qanoq iliorluni
isumagineqarnissaannut saqqummiussiviusoq pisariaqartinneqarpoq.