Sophie Løhde aamma Anna Wangenheim spiralilersuisimaneq pillugu suliami arnanik kalaallinik eqqugaasunik ataatsimeeqateqarput
Nassiussisuuvoq:
Nunamut namminermut peqqissutsimullu ministerip Sophie Løhdep aamma Peqqissutsimut inunnullu Innarluutilinnut Naalakkersuisup Anna Wangenheimip kalaallit arnat spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasut ippassaq naapippai. Arnat ataatsimiinnerminni misigisatik oqaluttuaraat, aamma 2026-mi siullermeerluni aningaasatigut taarsiisoqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
Danmarkip aamma Kalaallit Nunaata akornanni peqqissutsimut tunngatillugu suleqatigiinneq qanoq pitsanngorsarneqarsinnaanersoq paasiniarlugu oqaloqatigiinnissaq siunertaralugu nunamut namminermut peqqissutsimullu ministerip Sophie Løhdep Kalaallit Nunaat ulluni makkunani tikeraarpaa.
Tikeraarnerup nalaani Sophie Løhde kalaallinik arnanik spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasut ilaannik, aamma ukioq manna siusinnerusukkut danskit ministeriannit aamma Naalakkersuisut Siulittaasuannit utoqqatserfigineqarsimasunik ippassaq naapinnissaannut periarfissaqarsimavoq.
Ataatsimiinneq Sophie Løhdep killitsinnareqaa:
”Naalakkersuisoq kalaaleq suleqatigisara peqatigalugu ullumikkut kalaallit arnat sapiitsut naapitatta oqaluttuaat tusarlugit assut killitsinnarpoq. Arnat inuusuttuaraallutik akuersinikuunatik qanoq ilillutik spiralilersinneqarsimanersut tusarlugu assut killitsinnarpoq. Pisimasut allanngortissinnaanngilavut, ilinniarfigisinnaavavulli, taamaalilluta sumiginnaanermik arnat misigisimasaasa assinganik pisoqaqqinngisaannarniassammat.”
Peqqissutsimut inunnullu Innarluutilinnut Naalakkersuisoq Anna Wangenheimi oqaluttuarpoq:
”Arnat eqqugaasut namminneq oqaluttuaat tusarlugu assut killitsinnarpoq. Spiralilersuisimaneq pillugu arlaannaanulluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuineq qaammammi kingullermi saqqummersinneqartoq atuarlugu allaavoq, aammali namminneq misigisaminnik oqaluttuartut tusaallugit aamma anniaataat nukittussusiallu malugalugit allarluinnaavoq. Arnat ataatsimiinnermi peqataasut namminnerlu misigisatik pillugit sapiissuseqarlutik oqaluttuartunut assut ataqqinnippunga. Nukittusariaqarpoq. Sukkasuumik peqqissaartumillu malitseqartitsinissap pingaaruteqassusia misigisaannit erseqqissarneqarpoq.”
Danskit naalakkersuisuisa saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissaq sulissutigigaat ataatsimiinnermi Sophie Løhde oqaluttuaraa, taamaalilluni ilaatigut arnat spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasut tamarmik immikkut aningaasatigut taarsiiffigineqarnissaat periarfissaalissaaq.
Aningaasatigut taarsiinissaq Danmarkimi inatsisitigut aalajangersarneqassaaq aamma 2026-mi ukiup affaani siullermi atuutilernissaa naatsorsuutigineqarpoq. Tamatuma kingorna arnat eqqugaasut aningaasatigut taarsiiffigineqarnissamik qinnuteqarsinnaalissapput, aamma 2026-mi ukiup affaani kingullermi akiliinerit siulliit isumagineqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.
Nunamut namminermut peqqissutsimullu ministeri Sophie Løhde tassunga atatillugu oqaaseqarpoq:
“Arnanut spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasunut immikkut aningaasatigut taarsiisoqarnissaanut inatsisitigut pisussaaffeqarnissarput pingaaruteqarpoq aamma aaqqissuussinerup aappaagu piareernissaa pillugu arnat ilisimasaqarnissaat pingaaruteqarpoq. Tikeraarnerma nalaani Naalakkersuisumik kalaallimik suleqatinnik Anna Wangenheimimik saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfik pillugu oqaloqatiginninnera ingerlalluarpoq, tassani ilaatigut qanoq ililluta pitsaanerpaamik aaqqissuussinermik pilersitsinissaq pillugu suleqatigiissinnaanerluta eqqartorparput.”
Danmarkip aamma Kalaallit Nunaata akornanni peqqissutsimut tunngatillugu suleqatigiinneq qanoq pitsanngorsarneqarsinnaanersoq paasiniarlugu oqaloqatigiinnissaq siunertaralugu nunamut namminermut peqqissutsimullu ministerip Sophie Løhdep Kalaallit Nunaat ulluni makkunani tikeraarpaa.
Tikeraarnerup nalaani Sophie Løhde kalaallinik arnanik spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasut ilaannik, aamma ukioq manna siusinnerusukkut danskit ministeriannit aamma Naalakkersuisut Siulittaasuannit utoqqatserfigineqarsimasunik ippassaq naapinnissaannut periarfissaqarsimavoq.
Ataatsimiinneq Sophie Løhdep killitsinnareqaa:
”Naalakkersuisoq kalaaleq suleqatigisara peqatigalugu ullumikkut kalaallit arnat sapiitsut naapitatta oqaluttuaat tusarlugit assut killitsinnarpoq. Arnat inuusuttuaraallutik akuersinikuunatik qanoq ilillutik spiralilersinneqarsimanersut tusarlugu assut killitsinnarpoq. Pisimasut allanngortissinnaanngilavut, ilinniarfigisinnaavavulli, taamaalilluta sumiginnaanermik arnat misigisimasaasa assinganik pisoqaqqinngisaannarniassammat.”
Peqqissutsimut inunnullu Innarluutilinnut Naalakkersuisoq Anna Wangenheimi oqaluttuarpoq:
”Arnat eqqugaasut namminneq oqaluttuaat tusarlugu assut killitsinnarpoq. Spiralilersuisimaneq pillugu arlaannaanulluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuineq qaammammi kingullermi saqqummersinneqartoq atuarlugu allaavoq, aammali namminneq misigisaminnik oqaluttuartut tusaallugit aamma anniaataat nukittussusiallu malugalugit allarluinnaavoq. Arnat ataatsimiinnermi peqataasut namminnerlu misigisatik pillugit sapiissuseqarlutik oqaluttuartunut assut ataqqinnippunga. Nukittusariaqarpoq. Sukkasuumik peqqissaartumillu malitseqartitsinissap pingaaruteqassusia misigisaannit erseqqissarneqarpoq.”
Danskit naalakkersuisuisa saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissaq sulissutigigaat ataatsimiinnermi Sophie Løhde oqaluttuaraa, taamaalilluni ilaatigut arnat spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasut tamarmik immikkut aningaasatigut taarsiiffigineqarnissaat periarfissaalissaaq.
Aningaasatigut taarsiinissaq Danmarkimi inatsisitigut aalajangersarneqassaaq aamma 2026-mi ukiup affaani siullermi atuutilernissaa naatsorsuutigineqarpoq. Tamatuma kingorna arnat eqqugaasut aningaasatigut taarsiiffigineqarnissamik qinnuteqarsinnaalissapput, aamma 2026-mi ukiup affaani kingullermi akiliinerit siulliit isumagineqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq.
Nunamut namminermut peqqissutsimullu ministeri Sophie Løhde tassunga atatillugu oqaaseqarpoq:
“Arnanut spiralilersuisimaneq pillugu suliami eqqugaasunut immikkut aningaasatigut taarsiisoqarnissaanut inatsisitigut pisussaaffeqarnissarput pingaaruteqarpoq aamma aaqqissuussinerup aappaagu piareernissaa pillugu arnat ilisimasaqarnissaat pingaaruteqarpoq. Tikeraarnerma nalaani Naalakkersuisumik kalaallimik suleqatinnik Anna Wangenheimimik saammaasseqatigiinnissamut aningaasaateqarfik pillugu oqaloqatiginninnera ingerlalluarpoq, tassani ilaatigut qanoq ililluta pitsaanerpaamik aaqqissuussinermik pilersitsinissaq pillugu suleqatigiissinnaanerluta eqqartorparput.”
Paasissutissat:
Misissuineq pillugu paasissutissat
Danskit naalakkersuisui aammalu Naalakkersuisut 2022-mi isumaqatigiissutigaat "Spiralilersuineq"-mik taaneqartartoq aammalu naartunaveersaartitsinissamik periuserisimasaat kalaallit niviarsiarartaannut arnartaannullu, Kalaallit Nunaanni, aammalu kalaallit Danmarkimi atuartunut, assersuutigalugu efterskolertunut, ingerlanneqarsimasut pillugit eqqortumik arlaannaannilluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuisoqarnissaa suliarineqassasoq.
Misissuinerup 1960-imiit 1991-ip tungaanut, tassa Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfik oqartussaaffiginngikkallarmagu, oqaluttuarisaanermi periuseq qanoq ittuusimanersoq paasinarsisippaa. Misissuinermi aalajangiinerit qanoq pisimanersut qanorlu suliniut piviusunngortinneqarsimanersoq ilanngullugu misissorneqarsimapput. Tassunga atatillugu arnat eqqugaasut ilisimannittutut oqaluttuarneri malillugit ilanngunneqarput. Misissuinermi aamma paasineqarpoq spiralilersuineq aammalu naartunaveersaartitsinerit peqqinnissaqarfimmi aammalu allaffissornikkut taamani inatsisitigut tunngavigineqarsimasut.
Misissuineq pillugu paasissutissat
Danskit naalakkersuisui aammalu Naalakkersuisut 2022-mi isumaqatigiissutigaat "Spiralilersuineq"-mik taaneqartartoq aammalu naartunaveersaartitsinissamik periuserisimasaat kalaallit niviarsiarartaannut arnartaannullu, Kalaallit Nunaanni, aammalu kalaallit Danmarkimi atuartunut, assersuutigalugu efterskolertunut, ingerlanneqarsimasut pillugit eqqortumik arlaannaannilluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuisoqarnissaa suliarineqassasoq.
Misissuinerup 1960-imiit 1991-ip tungaanut, tassa Kalaallit Nunaata peqqinnissaqarfik oqartussaaffiginngikkallarmagu, oqaluttuarisaanermi periuseq qanoq ittuusimanersoq paasinarsisippaa. Misissuinermi aalajangiinerit qanoq pisimanersut qanorlu suliniut piviusunngortinneqarsimanersoq ilanngullugu misissorneqarsimapput. Tassunga atatillugu arnat eqqugaasut ilisimannittutut oqaluttuarneri malillugit ilanngunneqarput. Misissuinermi aamma paasineqarpoq spiralilersuineq aammalu naartunaveersaartitsinerit peqqinnissaqarfimmi aammalu allaffissornikkut taamani inatsisitigut tunngavigineqarsimasut.